Rahvuskeeled teaduses
ja kõrghariduses

Annette de Groot on õppinud hollandi keelt ja kirjandust ning üldkeeleteadust Nijmegenis Radboudi Ülikoolis, kus kaitses ka doktoriväitekirja psühholingvistikast. Aastal 1987 valiti ta Amsterdami Ülikooli tunnetuspsühholoogia dotsendiks ning hiljem eksperimentaalse psühholingvistika professoriks. Ta on uurinud lugemist ja õigekirjutust, sõnade äratundmist ja mentaalset leksikoni ning kaks- ja mitmekeelsust. Viimatimainitut uurides on ta keskendunud kakskeelsete sõnatarvitusele, teise keele sõnavara õppimisele ja simultaantõlkele. Peale mitme tosina ajakirjaartikli ja raamatupeatüki on ta avaldanud mitu raamatut, sh monograafia Language and cognition in bilinguals and multilinguals: An introduction kirjastuses Psychology Press.

Ametist lahkumise loenguga Nederlands moet: over meertaligheid en de verengelsing van het universitaire onderwijs („Hollandi keelt on vaja: mitmekeelsusest ja kõrghariduse ingliskeelestumisest“) asus emeriitprofessor Annette de Groot jõudsalt teavitama mitmesuguseid sihtrühmi kõrghariduse laialdase ingliskeelestumise ohtudest ja ebasoodsast mõjust. Sellised jõupingutused on Hollandis eriti pakilised, sest inglise keel on kiiresti muutunud enamikul õppekavadest ainuvalitsevaks.

Rainer Enrique Hamel Rainer Enrique Hamel on kaitsnud doktoritöö romaani keeleteadusest Saksamaal Frankfurdi Ülikoolis. Ta töötab Autonoomses Metropoliülikoolis (Universidad Autónoma Metropolitana, UAM) Méxicos antropoloogia osakonna keeleteaduse professorina ning on Mehhiko Teaduste Akadeemia liige. Ta on UAM-is üksustevahelise uurimiskava „Põliskogukonnad ja kultuuridevaheline kakskeelne haridus“ juht ning Ladina-Ameerika keelepoliitika töövõrgustike juht Ladina-Ameerika Keeleteadlaste ja Filoloogide Ühingu (ALFAL) juures. Samuti on ta Mehhiko mitmekeelsuspoliitika UNESCO õppetooli esindaja. Tema teadustöö hõlmab sotsio- ja rakenduslingvistikat, kakskeelsust ja kakskeelset haridust, keelepoliitikat ja -korraldust ning diskursusanalüüsi, sh eriti interaktsiooni. Ta on avaldanud mitu raamatut ning üle 70 artikli ja raamatupeatüki viies keeles. Viimase 25 aasta jooksul on ta töötanud külalisuurija ja -professorina Brasiilia ülikoolides Campinases, Belemis ja Bahias, USA-s Stanfordi, UC Santa Barbara ja UC San Diego ülikoolis, Saksamaal Frankfurdi, Mannheimi ja Freiburgi ülikoolis ning muudeski riikides.
www.hamel.com.mx

Vera Schwach kaitses doktoriväitekirja ajaloo alal Oslo Ülikoolis aastal 2012 ning töötab praegu uurijaprofessorina Põhjala Innovatsiooni, Teaduse ja Kõrghariduse Instituudis Oslos. Tema uurimisteemad hõlmavad hindamist, teaduspoliitikat, kõrgharidust ja teaduslugu. Alates 2003. aastast on ta käsitlenud inglise ja norra keele kasutamist teaduses ja kõrghariduses, uurides keelte jaotust bakalaureuse- ja magistrikavades, õpikuis ja muudes õppematerjalides ning üldisemalt õppe- ja õpikeskkonnas. Tema siht on jõuda tõigapõhisele arusaamale inglise ja norra keele tarvitusest tänapäeva akadeemilises tegevuses ning rakendada uurimistöös usaldusväärseid meetodeid ja statistilisi andmeid. Enamiku uuringuist on tellinud Norra Keelenõukogu (Språkrådet). Tulemusi on kasutatud keelenõukogu teadmuspõhises töös ja poliitikas, samuti ametlikes dokumentides ja valitsuse ülevaateis parlamendile.

Kerttu Rozenvalde töötab keelepoliitika teadurina Tartu ülikoolis ning uurib praegu üliõpilaste ja õppejõudude keelekasutust ja -hoiakuid mitmekeelses akadeemilises keskkonnas. Ta on eelnevalt töötanud Läti keele agentuuris, kus uuris töörühmaga Läti sotsiolingvistilist olukorda. Aastatel 2011–2017 töötas ta eesti keele ja kultuuri lektorina Läti Ülikoolis. Tema uurimistöö valdkondade hulka kuuluvad ka keele- ja kõrghariduspoliitika. Hiljuti kaitses ta oma doktoritöö, milles uuris keelte rolli kõrghariduses Eestis ja Lätis.

About

Text